Sunday, 18 December 2016
Indwara ya SIDA n,indwara nk,izindi
Indwara ya SIDA ni indwara nk,izindi.lndwara ya SIDA iri mu ndwara zambere zibangamiye abantu mu gihugu cacu havuye indwara ya malaria kandi abantu benshi bakaba bayitinya cane kusumba izindi .Ariko rero nubwo iyo ndwara abantu benshi bayitinya kuburyo n,uwuyirwaye bashaka kumuharira ivomo bigatuma uwuyirwaye aca yihebura mbere agaca atinya n,ukwimenyekanisha ko ayirwaye,ni indwara nk,izindi kuko uwuyirwaye ashobora kuyirambana gusumba n,abakomeye.Ivyo navyo bigashoboka mugihe uwuyirwaye ashoboye kuyemanga akaja kwa muganga agakurikiza impanuro baba bamuhaye no gufata imiti ufufahaza.Umurwayi wa SIDA ashobora no kurangura imigambi y iterambere nk 'abandi.Umugabo umwe agwaye iyo 'ndwara aremeza ko amaze imyaka mirongo ine agwaye iyo ndwara ,kandi kuva ayirwaye amaze kuvyara abana 3 kandi bose bakaba bavuka bakomeye kubera ko akwirikiza impanuro za muganga.Ico umuntntu yohanura aba'nyagihugu nuko uwurwaye iyo ndwara atokwihebura kuko uwuyirwaye ari umurwyi nkabandi kandi agashobora kurangura imigambi y iterambere nk,abandi mbere akanayirambana.Birakwiye rero ko umuntu wese yokwijukira kwipimisha kugira amenye ko atanduye uwo mugera asanze yaranduye naho akitura abaganga kugira bamufashe.Uwuyirwaye nawe ntaharirwe ivomo kuko umurwayi wa SIDA ari umurwayi nk,abandi.
Friday, 11 November 2016
Ingaruka mbi z’ukwima imfashanyo Uburundi
Ibihugu bihurikiye mw’ishirahamwe ry’ubumwe bwa bulayi, ni bimwe mu bihugu vyahora bifasha uburundi mu bisata bikomakomeye nko mu gisata c’uburimyi vyaterera ibice 80%, mu gisata c’amagara y’abantu bigaterera ibice 60% vy’amahera Leta yakoresha muri ivyo bisata. Ariko rero kuva igenekerezo rya14 ntwarante 2016, niho ivyo bihugu vy,ubumwe bwa bulayi vyafata ingingo yo kudasubira kurungika infashanyo ku burundi, kandi vyari bifitaniye amasezerano yo kuwa 26/06/2014 yo gutanga infashanyo ingana n’imiriyoni432 kuva mu mwaka wa 2014 gushika mwaka wa2020 z’amafaranga y’abanyaburaya (euro), Leta y’uburundi ikaba yari imaze kuronka imiliyoni 110 z’amafaranga y’abanyaburaya. Twomenya ko na Leta zunze ubumwe za Amerika hamwe na Pays-Bas zaciye zikurikira mugufatira ibihano uburundi, kandi amafaranga yababa ibice 50% leta y’Uburundi yakoresha ku mwaka yatangwa n’ibihugu vyo hanze nkuko tubisanga mu kinyamakuru c’ubu faransa RFI Co kuwa14/03/2016.
Icatumye ivyo bihugu bifata iyo ngingo yo guhagarika gufasha uburundi, ngo nuko Leta y’Uburundi itubahirije ibiri mu masezarano y’i Cotonou mu ngingo ya 96 ivuga ku kugwanya ihohoterwa ry’agateka ka zina muntu hamwe n’ukubahiriza amasezerano y’i Arusha(principes de la démocratie). Kuva ivyo bihano bigiye mu ngiro, ingaruka mbi zitari nke zikaba zimaze kwibonekeza .Ubukene bukaba bwariyongeye mubanyagihugu ,ivyo bikabonekera ku biciro ku masoko aho impuzu yagurwa ibihumbi icumi vy’amafaranga y’amarundi ubu igurwa ibihumbi icumi na bitanu, ikena ry’amafaranga y’agaciro kuko idorari riduga ku munsi kumunsi, akarorero nti kabuze kuko nko mukwezi kw7/2016 idorari ry’abanyamerika ryigeze kuvunjwa 2750 y’amafaranga y’amarundi kandi kuva imbere y’itariki 13/5/2015 ritari bwigere rirenza amafaranga 2000 vy’amafaranga y’amarundi. Hari n’ibindi vyahindutse nko kuduza amakori, gushinga amategeko mashashasha mu bushikiranganji bw’indero mukuvuga ko abanyeshure ba kaminuza bagiye kwiga bahabwa gafashanyo kw’ideni kugira ngo bazogasubize bahejeje amashure.
Haravugwa ko n’abakozi ba Leta nk’abigisha bagiye guhabwa akazi na Komine ikongera ikaba ariyo ibahemba. Izo mpinduka zose zikaba ziriko zishika hari abategetsi bamwe bamwe bagiye barashikiriza ku maradio ko Uburundi bwishoboye naho infashanyo zohagarara. Igitangaje nuko umunyagihugu mutoya ariwe ahagirira ingorane zikomeye narirya aba yarasanzwe abayeho nabi. Ivyo bihano rero si ubwambere bifatirwa uburundi, kuko mu 1996 mugihe Pierre Buyoya yarahejeje guhirika ubutegetsi bwari buhari, amakungu yaciye afatira ibihano Uburundi, bukaba bwaciye bwinjira mu bukene butagira izina nkuko tubibwirwa n’umuhinga muri kahise akaba n’umwigisha muza kaminuza Chritian Thibon.
Leta yarikwiye kubona ko ukwikukira mu butunzi gushika aho yibako bidashoboka mugihe tukiri mugihugu ca mbere gikenye kw’isi. Iyo ataco ufise ufashwa n’ababanyi hamwe n’abagenzi kuko muba mufitanye.Yarikwiye kuguma icuditse n’ibihugu vyahora biyifasha kugira ubuzima bw’umunyagihugu bureke kuguma bubangamirwa, yongere yubahirize amasezerano y’i Cotonou, na cane cane ingingo ya 96 kuko ariyo ntambamyi ya vyose, yongere ishire imbere ibiganiro hagati yabo batavuga rumwe kugira igihugu kireke gutera gisubira inyuma. yongere yubahirize amasezerano y’i Cotonou, na cane cane ingingo ya 96 kuko ariyo ntambamyi ya vyose, yongere ishire imbere ibiganiro hagati yabo batavuga rumwe kugira igihugu kireke gutera gisubira inyuma mu butunzi na Politike.
Wednesday, 12 October 2016
Twokwifata gute mu kubungabunga amagara yacu?
.Ubuzima bw,umuntu ni amazi aseseka ntibayore 'ari nanco gituma twari dukwiye kuyabungabunga.None twoyabungabunga gute?Isuku nico kintu cambere twari dukwiye gukora imbete ya vyose kuko indwara nyinshi zituruka kw,isuku rike be n ,ukuntu twigenza mu buzima bwa minsi yose haba mundero,mu gufungura hamwe mbere n ibikorwa dukora biruhisha canke bitera indwara nyinshi mugihe ababikora batikingiye bikwiye aha twovuga nk,abimba ubutare canke abakora mu mahinguriro aho usanga ibimashine biguma bihinda mbere bigashobora n'ugutera indwara zo kuziba amatwi tutibagiye ivyuka bishobora gutera indwara za kansera n,izindi.umuntu rero arakwiye kuraba ico mubera intambamyi muri ivyo vyose hama akaraba uko yobirwanya hakiri kare kuko hari indwara iyo umutu ayanduye adashobora kuyikira canke ikamutwara amahera menshi mukuyivuza.ugufungura neza navyonyene biratuma indwara zigabanuka, kuko ufunguye nabi umubiri udaheza ngo ugire abasoda bakwiye bawukingira ind indwara.ukudasuzumisha amagara yacu n,ukutivuza hakiri kare ni bimwe mubituma amagara yacu yose .Abatari bake twibuka kwtura muganga iyo tugeramiwe,ivyo navyo bikaba bishobora gutuma tudashobora gukira neza kuko haraho indwara iba yamaze kurengerana.kugira imyimenyerezo nko gukina canke kwiruka n,ukugira ingendo z amaguru kenshi navyo vyotuma tubaho neza.Twari dukwiye rero kwitwararika amagara yacu mu gukurikiza impanuro za muganga ,tukijukira kwikingira gusumba kwivuza
Friday, 5 August 2016
Uko twofungura indimu
Nkuko twavyisomeye mugisomwa citwa Indimu ni kirumara ku magara y abantu yo kuwa 22 ndamukiza 2016 mu kinyamakuru ngurukanabumenyi Yaga burundi ,indimu idufitiye akamaro kanini kuko ishobora gukinga no kuvura ingwara nyinshi nka kansera y'igitereko,y,umushishito ,y,igitigu,ikavura inkorora,ikagabanya ibiro,ivumbuka ry,umurindi w,amaraso n,izindi.Abagize ico bakivugako babaye benshi babajije ibibazo vy,ukuntu bofungura ico camwa .Twomenyako ico camwa ushobora kugifungura conyene ,mugitondo canke ukagikanyira mu mazi ashushe canke akanye,urashobora no kugifungura mubifungurwa bihiye'mbere ukanayikanyira mucayi.Uwufise ingwara y,umushishito yogifungura mu nfungurwa kuko gishobora gutuma umushishito ukuburuka.Abavuga ko ico camwa coba conona amagufa,ivyo sivyo kuko gifise vitamine C ituma amagufa akomera.uwugwaye ingwara ya Angine nawe asjobora gufata ica kabiri c indimu mukirahuri c'amazi akavanga n,ikiyiko kimwe c'ubuki bw'umutsama.kubantu bafita ibiro birenze boyifata iminsi yose badasiba mugitondo batarafungura.N abafiseike nabonyene boyifugura 'nka gatatu mundwi canke kane.Indimu imwe k umunsi irakwiye
.Dufungure indimu kugira tugire amagara meza.
Monday, 27 June 2016
Icunyunyu citwa vitamineA gituma umuntu atarwara ingwara y,uruhumyi,arico gituma umwana avutse bategerezwa kumuha urucanco rwa vitamineA kumezi icenda.Ico cunyunyu tigisanga mubifungurwa nk,ikaroti,pinari,muvyamwa nko mu micungwe,ipapaye'n,ibindi.umubiri w,umuntu rero urakenera ivyunyunyu bitandukanye kugira ushobore kwikingira indwara nyinshi.
Wednesday, 22 June 2016
Akamaro k icunyunyu iode n ingaburo tugisangamwo
Icunyunyu iode gifise akamaro kanini kumagara y,abantu kuko iyo umuntu akibuze aca agira ico bita lesions celebrales irreversibles ubwonko ntibushobore gukura neza,umuntu agashobora kugwara ingwara y,umwingo,ico cunyunyu tugisanga mumazi,munyama,mu mafi ,muvyamwa vyo mumazi,mu mboga nk ibiharage bitoto.
Thursday, 16 June 2016
Icunyunyu fer nakamaro kaco.
Icunyunyu fer ni kirumara kumagara yacu kuko gituma amaraso y 'umuntu aronka umwuka mwiza witwa oxygene umuntu akenera mu mubiri. Ayo maraso agaca ashobora gutembera neza mubihimba vyose vy 'umubiri. Iyo umuntu akibuze, bituma adakura neza nubwonko ntibuheze ngo bukore neza,n'abasoda b'umubiri bakagabanuka. Ivyo biratuma ashobora kugwara ingwara nyinshi nk' umusonga, maririya, agasama, ugucibwamwo n'ibindi. Tugisanga mumafi, inyama z'inka n'impene,mu ngano, mubigori , mumasaka no mumboga zisa n'urwatsi rubisi.
Thursday, 28 April 2016
Les problèmes liés à la malnutrition
La malnutrition est caractérisée par
une alimentation qui ne correspond pas aux besoins de l’organisme. La malnutrition
peut être due soit à l’excès alimentaire(sur alimentation),soit à une
insuffisance alimentaire(sous alimentation).
La malnutrition due à l’excès
alimentaires constitue une menace pour la santé des enfants et des adultes. La
première conséquence de cet excès est l’obésité. L’excès massifs de poids
augmente les risques de développer certaines maladies : hypertension , taux
élevé de cholestérol, problème de croissance freinée par le surpoids, risque d’infarctus,
maladies cardiovasculaires,..
Pour une malnutrition liée à une
sous alimentation , cela constitue considérablement une menace pour la santé
des enfants. Un enfant qui consomme une quantité qui est au dessous de 2100kcal
par jour est considéré comme sous alimenté et souffrant de la faim. Ces enfants
sous alimentés c'est-à-dire ne bénéficiant pas des aliments nutritifs
essentiels peuvent être exposés à de graves problèmes de santé qui entraveront un
sous développement mental, organique ...
Il existe 2 types de malnutrition , la
malnutrition chronique et aiguë. La malnutrition chronique est caractérisée par
un retard de croissance de l’enfant qui présentera une taille insuffisante par
rapport à son âge. La malnutrition aiguée est caractérisée par un poids
insuffisant par rapport à la taille de l’enfant. Cette malnutrition peut être
modérée ou sévère selon le poids de l’enfant. Donc pour éviter la sous
alimentation et la malnutrition, il faut prendre une alimentation suffisante et
équilibrée c'est-à-dire les aliments
riches en glucides, lipides et protéines sans oublier les aliments riches en
Fer, en Iode et en vitamine A.
Friday, 15 April 2016
Comment prévenir l’organisme contre les maladies ?
Les moyens de lutte contre les maladies ne sont pas
nécessairement les moyens médicamenteux. On peut procéder à la bonne
alimentation pour lutter contre les maladies causées par la malnutrition comme les
kwashiorchor. L’hygiène joue aussi un grand rôle pour lutter contre les maladies
comme le choléra, la dysenterie bacillaire...
Il y a aussi les exercices physiques modérés pour lutter
contre les maladies cardio-vasculaires, goutte, diabète et l’obésité. A part ces
facteurs si haut cités on ajoute la vaccination pour les maladies transmissibles
et contagieuses, la rougeole, la tuberculose, hépatites virales…
Tous ces facteurs jouent un rôle primordial dans la
prévention des maladies.
Sunday, 3 April 2016
Pourquoi j’ai créé ce blog
La bonne santé est la base du
développent car on ne peut exercer aucune activité si on n’est pas en bonne santé.
En tant que futur agent de la santé,
je pense que les sujets relatifs à la santé doivent être discutés de manière franche
et sincère. C’est pourquoi j’ai décidé de créer ce blog.
J’ai toujours voulu écrire, mais je
ne savais pas comment faire et par où commencer. Je n’aurais jamais pensé créer
ce blog si je n’avais pas bénéficié d’une formation organisée par Yaga, le
collectif des blogueurs burundais, au mois de mars. Je remercie donc du fond du
cœur les blogueurs de Yaga pour les enseignements aussi riches qu’ils nous ont donné
sur la création des blogs, l’écriture d’un bon billet, etc.
J’ai retenu deux idées importantes
de cette formation :
1.
Pour bien écrire, il faut aimer
lire.
J’avoue que je ne lis pas
suffisamment. C’est pourquoi je me suis donné comme objectif de lire un livre
tous les deux semaines. Je ne sais pas si je vais y arriver mais je ferai mon
mieux.
2 2. Pour être un bon blogueur, il faut écrire
sur le sujet qui te passionne.
Ma passion, c’est la santé, et c’est
pourquoi j’ai créé ce blog sur la santé afin de contribuer à éduquer mes
compatriotes sur la manière d’améliorer notre santé et ainsi se développer et développer
notre pays.
Saturday, 2 April 2016
Un blog sur la santé et sur beaucoup d'autres choses
Bonjour chers amis, compatriotes, collègues.
Je m'appelle Rénovat Ndikumwenayo, je suis étudiant en Sciences de la Santé à l’Université des Grands-Lacs.
Je suis heureux de vous présenter le blog que voici et que je viens de créer. C'est un blog personnel. J'y parlerai de tout ce que je veux, mais principalement de la santé.
Je serai heureux d’échanger avec vous sur tous les sujets que je vais aborder sur ce blog.
A bientôt.
Je m'appelle Rénovat Ndikumwenayo, je suis étudiant en Sciences de la Santé à l’Université des Grands-Lacs.
Je suis heureux de vous présenter le blog que voici et que je viens de créer. C'est un blog personnel. J'y parlerai de tout ce que je veux, mais principalement de la santé.
Je serai heureux d’échanger avec vous sur tous les sujets que je vais aborder sur ce blog.
A bientôt.
Subscribe to:
Posts (Atom)